Kolmapäevad on meil traditsiooniliselt juba (kui neid kahte korda saab traditsiooniks nimetada) kultuurilise tegevuse päevad. Seekord viivad kohalikud rühmajuhid meid Sintra linna. Kutsutakse ka paleede linnaks. Sintra on kantud UNESCO pärandite nimekirja. Tegemist on väikese linnaga (33 000 elanikku) ning asub 40 min rongisõidu kaugusel Lissabonist. Väga ilus koht ja kõik, kes tulevad mind vaatama nendega lähme sinna ekskursioonile ning kõigile teistele, kes Portugali satuvad soovitan sinna samuti minna. Me jõudsime hommiku jooksul läbi vaadata ainult kaks kohalikku suuremat vaatamisväärsust, kuid losse, paleesid ja muuseume selles linnas jagub. Ekskursioon oli jällegi portugali keeles, nii et ega ma palju ajaloolisest jutust aru ei saanud aga niisama ringi vaadata oli väga lahe. Samuti jagub seal linnas turiste, mistõttu on kohvikute ja restoranide hinnatase kõrgem, kui Lissabonis. Neil on seal kohalik tuluteenimisnipp, et kui söök on sellise normaalse hinnaga 12-15 EURi siis kohvi või väikese coca-cola eest tahetakse umbes 5 EURi saada. Inimene ikka ostab joogi koos söögiga :) Minu arust päris kaval...
Kõikidele kohvijoojatele infoks, et korralikku kohvi saab siin ainult Starbucksis. Kui keegi nüüd mõtleb, et ma olen hakanud kohvi jooma, siis jätkuvalt EI aga siin leidub piisavalt kohvikriitikuid, kes ei suuda oma hommikut selleta alustada.
Iga päev on nagu trennipäev. Kõnnime maha suure hulga kilomeetreid mööda treppe ja künkaid. Nii Lissabon, Sintra, kui teised Portugali linnad on täis mäes üles-mäest alla kulgevaid teid. Nende peal on tore jalutada, kuid igal õhtul on selline tunne nagu oleksid maratoni jooksnud. Treeningule lisab efektiivsust veel lõõskav päike. Kõige selle kõrval ei tundu see pidev saia söömine enam nii halva tegevusena :) Liha ei ole ma siin peaaegu üldse söönud, kui jätta välja mõned viilutatud vorstid. Peamiselt ikka kana (Portugali keeles: frango) ja kala (Peixe aga hääldatakse umbes paisha).
Lisaks meenus mulle täna, et võiks kirjutada ühest väikesest hirmust, mis mul enne Portugali tulemist oli. Nimelt olen palju kuulnud jutte, kuidas soojemates riikides kui Eesti, vilistatakse ja karjutakse kui nähakse heleda päist tüdrukut. Selline käitumine on täiesti olemas aga õnneks on seda täiesti talutavas koguses. Vilistatakse ja lastakse autodest signaali aga seda ainult aeg ajalt ja vahest ei pane üldse tähelegi kui kellegiga juttu räägid :)
Muideks neil on siin IKEA, olen näinud juba täiesti uut kataloogi ning mingi päev lähen ja tutvun kaubaga, mis neil pakkuda on :)
No comments:
Post a Comment