Pärast eilset lennupäeva ning linnapeal seiklemist oli päris mõnus pikalt magada. Aknast välja vaadates paistis sinine taevas, see tähendas ainult ühte- RANDA!
Ühikas, mis järgnevad kolm nädalat on minu elukohaks ei ole eriti ahvatlev koht, kus tahaks pikki päevi veeta, seega tundus õue minek igati mõnusa mõttena.
Läksime randa Estroil. Ookean oli külm ja päike kuum - kokku andsid mõnusa kombinatsiooni. Õhtuks tundub, et pean endale kindlasti 30 faktoriga kreemi ostma. 15 on ikka liiga vähe sellises kliimas. Homme olen juba targem! :) Varsti vast kaob punanaha kostüüm ka ära, vähemalt ma loodan.
Päike väsitab ikka korralikult. Ranna vahepeal tegime "väikese" söögipausi. Tellitud võileib oli nii suur, et tervet ära ei jõudnud süüa aga maitse oli hea. Imeliselt maitses aga värskest arbuusist ja maasikatest tehtud smuuti :)
Kuna täna on pühapäev, siis enamus poode on kinni. Seetõttu otsustasime ikka linnapoole jalutada, et õhtustamiseks mõni kohvik leida. Jalad olid küll juba väsinud aga kõht tahtis süüa :)
15 min jalutamist ja leidsime ühe tänava äärse koha, mis oli veel lahti. Pakkumises olid võileivad, teod või salat. Ma otsustasin viimase kasuks, 3 EURi eest sain rohelist salatit ja mõned tomativiilud. Tuleb ikka kiirelt keelt hakata õppima, et teaks mida tellid :) Kohvikutes siin eriti inglise keelt ei räägita, inglise keelsetest menüüdest rääkimata. Võibolla on see ka sellepärast, et elame tsentrist väljas.
Teod tunduvad olevat siin väga populaarne snäkk. Suured taldrikutäied on inimestel ees ja nad õngitsevad tigusid hambaorgiga nende kojast välja. Tundub väga barbaarne.
Rootsi tüdruk siiski arvas, et me peaksime tigusid kindlasti proovima ja tellis meile mõned. Nüüd saan ma siis öelda, et olen söönud tigusid. Maitsel ei olnud viga, võiks öelda, et need olid täitsa maitsvad isegi, kuid see hambaorgiga õngitsemine ei olnud meeldiv tegevus ning tigude tundlate ja peade nägemine samuti mitte. Silmad kinni ja tigu suhu, see sujus väga hästi :) Arvasin, et söön 10 tigu ära ja siis on kõik -proovitud! Olles jõudnud kuuenda juurde otsustas kõrval lauas sööv laps endast natuke toitu väljutada ja seal lõppes meie tigude proovimise isu. Maksime arve ja asusime ühika poole teele. Nägime nastiku moodi ussi, ma hüppasin ja kargasin, kui üks tüdruk sellele peaaegu peale astus. Õnneks keegi viga ei saanud ja nüüd võib õnnelikult minna vastu homsele päevale, kus hakkavad keelekursused.
Ahjaa hommiku poolikul saabus kolmas tüdruk meie tuppa. Ta on Itaaliast, inglise keelt räägib vähe aga saab portugali keelest aru. Kui ta rohkem inglise keelt hakkab rääkima, siis ehk saab ta mõnda asja tõlkida. Muidu on nagu itaallased ikka, suudab telefoniga väga pikalt ja väga kõvasti rääkida. Pean endale kõrvaklapid ostma, need jäid kahjuks maha.
No comments:
Post a Comment