Eneselegi märkamatult möödub nädal nädala järel ja seda blogi sisestust olen kirjutanud väikeste juppidena juba mitu nädalat. Vahepeal sai isegi veedetud nädalake Eestis, mis oli täis toredaid kohtumisi ja aiatöid J
Teen siiski viimasest portugali keele kursusel oldud nädalast väikese kokkuvõtte, et jagada muljeid, mida olen selle nädala jooksul kogunud.
Niisiis kolmandaks Lissabonis viibimise nädalaks, oli kael juba väsinud pea kõrgemal hoidmisest, selleks, et imetleda ilusaid kivinikerduste, värviliste plaatide ja mõnusate rõdudega vanalinnamaju. Mistõttu nüüd seikleb pilk juba rohkem kõnniteedel ja see, mis sealt vastu vaatab ei ole kohe kindlasti ilus vaatepilt. Tuleb olla ettevaatlik, et mõnele koerte tekitatud „miinile“ peale ei astu või mõnele muule prahile, mis linnatänavatel vedeleb. Prügihunnikud ja prügikotid on tihti kuskil tänavanurgas. Omamoodi vastuolulisi tundeid tekitab siinkohal asjaolu, et prügiautosid ja prügikonteinerite tühjendamist võib näha igalpool. Seda nii keset päeva näiteks ajal, kui sa oled just otsustanud pargis mõnusa uinaku teha tulevad nad suure kolinaga kohale või nädalavahetusete õhtul sõidavad kitsal vanalinna peotänaval läbi inimmassi ja tühjendavad tänava ääres seisvaid prügikonteinereid. Päevasel ajal vanalinna peotänavatel käies on näha, kuidas kivide vahed on täis klaasikilde ning kokteilidest välja kukkunud laimilõike (see on märk sellest, et pimeduse saabudes hakkab seal vilgas elu).
Lisaks prügile on veel üks ebameeldivus, millest ma vist siiamaani ei ole rääkinud. Tänavatel kõndides (eriti väiksematel) on väga tihti tunda õhus levivat uriini haisu. Üldse tundub, et siin on kombeks meesterahvastel väljutada inimkeha vedelikke igal pool, kus tuju tuleb. Ilmselt pärineb see asjaolust, et sooja kliima tõttu tarbitakse väga palju vedelikke (vesi/õlu/vein jne). Üks norra tüdruk oli sellest tõeliselt shokeeritud, kui nägi meest pargis ennast kergendamas. Huvitav, kas neile endale meeldib selle haisu sees elada? Tuleb kohalikelt välja uurida.
Lissabonis ja ümber kaudsetes linnades toimub suvekuudel väga palju väliüritusi, millest paljud on tasuta. Kõigile kindlasti ei jõua ning seetõttu oleme enda ühikaseltskonnaga käinud nendel, mis on meie elamiskohale lähemal. Näiteks üksõhtu istusime Belemis asuvas ilusas pargis, mis on kohe jõe ääres ja nautisime kohalikku Jazz muusikat. Väike vein on siinkohal alati väga sobilik J Ahjaa, leidsin nüüd ka need alla 1 EUR veinid ülesse, proovida neid veel ei ole julgunud. Minu miinimum on siiani olnud 1,29 EUR. Maitses täitsa hästi. Kõigepealt tuleb ikka proovida, neid odavaid ja mitte kõige kvaliteetsemaid, et pärast kui head kraami saan oskan seda hinnata ;)
Kolmapäeval (24/08) käisime enda viimasel kultuurimatkal. Tegemist oli põneva flora ja fauna avastamise jalgsimatkaga läbi Lissaboni. Kogu tee pikkuseks oli 14 km. Siiski pean tunnistama, et esialgu sellisele matkale minek ei olnud mulle väga meelt mööda. Reklaamiti seda, kui lindude ja taimede vaatluse retke, mis toimub portugali keeles, ning millest ma loomulikult midagi aru ei saa. Pool meie keelekursuse grupist otsustas sellel ka mitte osaleda. Turunduse magistrandina võin öelda, et mõnusale matkale tehti vilets reklaam J Lõpptulemusena jäin ma aga väga rahule selle päevase jalutuskäiguga. Alguses viis tee meid mööda jõe ääres asuvaid maalilisi vaateid, seejärel seiklesime läbi linna kitsaste tänavate, mida ääristasid huvitavad majad ja väikesed pargid. Edasi suundusime „metsa“. Eesti mõistes oli seda küll natukene keeruline metsaks nimetada aga kui arvestada asjaolu, et see oli sinna kunagi lihtsalt istutatud, et tekiks linnapildis rohkem rohelust ja inimestel oleks võimalus seal käia, siis oli see igati väärt ettevõtmine ja puid oli päris palju.
Eestis olles ma paljudele enda kinos käimise „elamusest“ juba rääkisin aga hea on see ka siia üles täheldada. Nimelt võtsime kokku enda seltskonna ning läksime vaatama filmi „Horrible Bosses“. Film oli ootamatult põnev, kuna ma olin selle treilerit näinud, mis mulle kohe üldse ei meeldinud, kuid nüüd võin seda vabalt soovitada pühapäevaseks meelelahutuseks. Ühel nendest põnevatest hetkedest läks järsku kogu ekraan mustaks ja saalis pandi tuled põlema. Meie seltskond oli kõik väga üllatunud, mis siis nüüd??? Ekraanile ilmus kiri: „7min“ Sellest saab järeldada ainult ühte, tegemist on pissi/joogi/suitsu/... pausiga. Tundus uskumatu aga tõsi!
Ühistranspordi liikuls on siin tõesti hea, ei ole mingit probleemi liigelda bussi, trammi, metrooga. Sul on üks elektrooniline kaart ja seda saab kasutada igal pool. Seda on lihtne laadida ning kasutada. Ma ei jõua ära oodata millal sellised süsteemid ükskord Eestisse jõuavad. Samuti ühistranspordi kasutamise kultuur, et sõidukisse sisenetakse esimesest uksest ning väljutakse ülejäänud ustest. Ühtegi haisvat kodutut ei ole ma samuti veel ühistranspordis näinud, nemad elutsevad siiski ainult kesklinna tänavatel.
No comments:
Post a Comment