Kolmapäevad on meil traditsiooniliselt juba (kui neid kahte korda saab traditsiooniks nimetada) kultuurilise tegevuse päevad. Seekord viivad kohalikud rühmajuhid meid Sintra linna. Kutsutakse ka paleede linnaks. Sintra on kantud UNESCO pärandite nimekirja. Tegemist on väikese linnaga (33 000 elanikku) ning asub 40 min rongisõidu kaugusel Lissabonist. Väga ilus koht ja kõik, kes tulevad mind vaatama nendega lähme sinna ekskursioonile ning kõigile teistele, kes Portugali satuvad soovitan sinna samuti minna. Me jõudsime hommiku jooksul läbi vaadata ainult kaks kohalikku suuremat vaatamisväärsust, kuid losse, paleesid ja muuseume selles linnas jagub. Ekskursioon oli jällegi portugali keeles, nii et ega ma palju ajaloolisest jutust aru ei saanud aga niisama ringi vaadata oli väga lahe. Samuti jagub seal linnas turiste, mistõttu on kohvikute ja restoranide hinnatase kõrgem, kui Lissabonis. Neil on seal kohalik tuluteenimisnipp, et kui söök on sellise normaalse hinnaga 12-15 EURi siis kohvi või väikese coca-cola eest tahetakse umbes 5 EURi saada. Inimene ikka ostab joogi koos söögiga :) Minu arust päris kaval...
Kõikidele kohvijoojatele infoks, et korralikku kohvi saab siin ainult Starbucksis. Kui keegi nüüd mõtleb, et ma olen hakanud kohvi jooma, siis jätkuvalt EI aga siin leidub piisavalt kohvikriitikuid, kes ei suuda oma hommikut selleta alustada.
Iga päev on nagu trennipäev. Kõnnime maha suure hulga kilomeetreid mööda treppe ja künkaid. Nii Lissabon, Sintra, kui teised Portugali linnad on täis mäes üles-mäest alla kulgevaid teid. Nende peal on tore jalutada, kuid igal õhtul on selline tunne nagu oleksid maratoni jooksnud. Treeningule lisab efektiivsust veel lõõskav päike. Kõige selle kõrval ei tundu see pidev saia söömine enam nii halva tegevusena :) Liha ei ole ma siin peaaegu üldse söönud, kui jätta välja mõned viilutatud vorstid. Peamiselt ikka kana (Portugali keeles: frango) ja kala (Peixe aga hääldatakse umbes paisha).
Lisaks meenus mulle täna, et võiks kirjutada ühest väikesest hirmust, mis mul enne Portugali tulemist oli. Nimelt olen palju kuulnud jutte, kuidas soojemates riikides kui Eesti, vilistatakse ja karjutakse kui nähakse heleda päist tüdrukut. Selline käitumine on täiesti olemas aga õnneks on seda täiesti talutavas koguses. Vilistatakse ja lastakse autodest signaali aga seda ainult aeg ajalt ja vahest ei pane üldse tähelegi kui kellegiga juttu räägid :)
Muideks neil on siin IKEA, olen näinud juba täiesti uut kataloogi ning mingi päev lähen ja tutvun kaubaga, mis neil pakkuda on :)
Thursday, August 18, 2011
Monday, August 15, 2011
Pikk nädalavahetus- peod, korteri otsing jne :)
Mõtlesin, et kirjutan natukene möödunud nädalalõpust. Täna on esmaspäev ja Portugalis on riigipüha seega oli meie kursuse seltskonnal küllaltki palju vaba aega. Üks põhiline koht, kus siinkandis pidutsetakse on Bairro Alto, tegemist on väga ilusa piirkonnaga kesklinnas, kus mitmetel tänavatel on järjest baarid, restoranid ja klubid. Tänavad on õhtuti rahvast paksult täis, kuigi tundub, et peamiselt turistid ja välisüliõpilased. Atmosfäär on mõnus ja inimesed tunnevad ennast vabalt. Laupäeval otsustasime üle vaadata kohaliku klubimaastiku. Tundub, et klubid on siin suhteliselt eliit koht, näevad välja väga korralikud ja ilusad. Enamasti olid küll klubis tumedanahalised. Naised kandsid liibuvaid kleite ja väga kõrgeid kontsi. Meie seltskond erines teistest kõvasti riietuse poolest, kuna me ei olnud nii peeneks ürituseks valmistunud. Aga olenemata kõrgetest kontsadest, mida kohalikud kandsid tundsin mina ennast ikka pikemana kui nemad, ning mul ei olnud kontsakingi jalas. Tänavate peal seigeldes võib samuti öelda, et inimesed siin on suhteliselt lühikesed.
Kahel poisil on kitarrid kaasas, kuigi üks väga palju ei mängi. Iga õhtune pidu või lihtsalt olemine linnas lõpeb lõpuks esimese korruse ühiskondlikus ruumis kitarrimängu ja laulmisega, see on päris mõnus. Seltskonnas on päris suur hulk inimesi, kes mängivad mõnda instrumenti ja suudavad viisi pidada :) Ma rohkem kuulan või jorisen kaasa.
Natuke mitte nii toreda osa ajast on võtnud korterite otsimine. Pakkumises on erinevaid kortereid erinevates piirkondades aga kui sa neid vaatama lähed siis on üks hullem kui teine, kuigi peab tunnistama, et on olnud ka ilusamaid kortereid. Eile nägime ühte ja see andis lootust, et on võimalik leida küll normaalset elamispinda. Senine kõige hullem leid on keldrikorruse korter, kus oli olematu köök, kopituse ja kassi pissi hais ja seintelt maha kooruv värv. Sellise "imelise" korteri eest, mis isegi ei asunud kesklinnas küsiti 250 EUR tuba. Väga tüüpiline on siin üldse, et renditakse välja tubasid, millel ei ole aknaid. Mina tunneksin seal küll ennast halvasti, elaksid nagu riidekapis. Üks norra tüdruk käis vaatamas ühte sellist tuba, 6 m2 ilma akendeta. Millegi pärast talle ei meeldinud see variant : D
Loodetavasti õnnestub midagi leida. Täna lähme veel korterijahile :)
Igal juhul kallistused kõigile, kes blogi loevad ja teistele, ka andke siis edasi :) Lõpetan tänaseks, kuna korterid ootavad!
Kahel poisil on kitarrid kaasas, kuigi üks väga palju ei mängi. Iga õhtune pidu või lihtsalt olemine linnas lõpeb lõpuks esimese korruse ühiskondlikus ruumis kitarrimängu ja laulmisega, see on päris mõnus. Seltskonnas on päris suur hulk inimesi, kes mängivad mõnda instrumenti ja suudavad viisi pidada :) Ma rohkem kuulan või jorisen kaasa.
Natuke mitte nii toreda osa ajast on võtnud korterite otsimine. Pakkumises on erinevaid kortereid erinevates piirkondades aga kui sa neid vaatama lähed siis on üks hullem kui teine, kuigi peab tunnistama, et on olnud ka ilusamaid kortereid. Eile nägime ühte ja see andis lootust, et on võimalik leida küll normaalset elamispinda. Senine kõige hullem leid on keldrikorruse korter, kus oli olematu köök, kopituse ja kassi pissi hais ja seintelt maha kooruv värv. Sellise "imelise" korteri eest, mis isegi ei asunud kesklinnas küsiti 250 EUR tuba. Väga tüüpiline on siin üldse, et renditakse välja tubasid, millel ei ole aknaid. Mina tunneksin seal küll ennast halvasti, elaksid nagu riidekapis. Üks norra tüdruk käis vaatamas ühte sellist tuba, 6 m2 ilma akendeta. Millegi pärast talle ei meeldinud see variant : D
Loodetavasti õnnestub midagi leida. Täna lähme veel korterijahile :)
Igal juhul kallistused kõigile, kes blogi loevad ja teistele, ka andke siis edasi :) Lõpetan tänaseks, kuna korterid ootavad!
Friday, August 12, 2011
11.08.2011
Portuguese, Portuguese, Portuguese ..... ikka veel ei saa sellest midagi aru :) aga läheb paremaks. Grammatikat õpetatakse meile nii, et kõigepealt tuleb harjutus, kus bingo peale tuleb lünki täita. Kui õnneks läheb saame reeglid ka :) aga tunnid on lühikesed, nii et ei ole probleemi. Täna filmiti meie klassis portugali keele tundi ning seejärel küsitleti osasid inimesi, et kuidas Portugal meeldib, miks sa siia tulid jne. Huvitav oleks teada, kus seda näidatakse ja kes viitsib vaadata, kuidas 25-st eri rahvusest inimesed portugali keelt pursivad. Või tegelt äkki oligi tegemist kohaliku huumorisaatega. Seda meile kahjuks ei öeldud.
Pärastlõunal lebotasime pargis ja maitsesime ühte kohalikest kookidest Pasteis de Belem. Maitse oli nagu creme brülee lehttaigna korvis. Kuna mulle mõlemad väga maitsevad oli see imehea :) Süüakse seda kaneeli ja tuhksuhkruga. See on siiamaani üks parimaid toite mida olen saanud.
Hetkel on siin käimas Festival dos Oceanos. Eile olid enamus muuseume tasuta. Jõudsime ainult mõnes käia aga need olid väga lahedad. Kui keegi teist peaks Lissaboni tulema, siis kindlasti viin teid nendesse. Püüan lähialaj fotodega ka tegeleda, et oleks fotosüüdistused olemas :)
Portugalis meeldib inimestele öösel süüa, see on natuke harjumatu. Peamiselt süüakse saia igas variandis. Baquetid, võileivad, pitad, burgerid jne jne :) Nagu kõik eelnevad õhtud ei möödunud seegi meie jaoks ilma saia söömata :)
Homme veel ja siis on 3 vaba päeva, kuna esmaspäev on Portugalis püha.
Pärastlõunal lebotasime pargis ja maitsesime ühte kohalikest kookidest Pasteis de Belem. Maitse oli nagu creme brülee lehttaigna korvis. Kuna mulle mõlemad väga maitsevad oli see imehea :) Süüakse seda kaneeli ja tuhksuhkruga. See on siiamaani üks parimaid toite mida olen saanud.
Hetkel on siin käimas Festival dos Oceanos. Eile olid enamus muuseume tasuta. Jõudsime ainult mõnes käia aga need olid väga lahedad. Kui keegi teist peaks Lissaboni tulema, siis kindlasti viin teid nendesse. Püüan lähialaj fotodega ka tegeleda, et oleks fotosüüdistused olemas :)
Portugalis meeldib inimestele öösel süüa, see on natuke harjumatu. Peamiselt süüakse saia igas variandis. Baquetid, võileivad, pitad, burgerid jne jne :) Nagu kõik eelnevad õhtud ei möödunud seegi meie jaoks ilma saia söömata :)
Homme veel ja siis on 3 vaba päeva, kuna esmaspäev on Portugalis püha.
10.08.2011 Esimene turistikas!
Eilne tähtsündmus oli käimine väga suures kaubanduskeskuses. Riideid ei ostnud aga süüa küll. Kõigile neile teadmiseks, kes arvasid, et Portugalis saab 1 EUR-i eest pudeli veini. Siis sellise hinnaga ma ei ole veel ühtegi näinud. Min hind, mis ma täna toidupoes nägin oli 1, 43 EURi pudel :) Ostnud nii odavat ei ole ühtegi kohalike arvates ei kõlba see juua. Vino verde (roheline vein) on väga hea (Y).
Tänase päeva juurde tagasi tulles. Ainult kolm päeva võttis asjaajamine aega, kuid lõpuks saime enda transpordi kaadi kätte. Nad on ikka "kiired" siin mail :) Hommiku poolikul oli masendav portugali keele tund jälle. Särtsakas õpetajanna räägib ülikiiresti ja peaaegu ainult portugali keeles, et keegi millestki aru ei saaks : D. Inglise keeles räägib ta iga tund sellest, kuidas ema sundis teda üheksa aastasena portugali keelset luulet lugema. Tundub, et tal on sellest väiksemat sorti trauma.
Pärastlõuna oli meeldivam. Käisime kesklinnas ekskursioonil. Ainuke miinus oli see, et giidist (üks portugali keele õpetaja) ei saanud mitte midagi aru, kuna ta rääkis ainult portugali keeles. Huvitav mida nad küll mõtlesid, sellist otsust tehes. Kolme päevaga ei saa keelt selgeks, eriti kui sa ei õpi kogu aeg vaid tegeled ka kultuuri poolega :) Aga kohad, mida külastasime olid väga ilusad. Lissaboni katedraal (seal saavad linna kulul iga aasta 2- .. paari abielluda), Plaza del Comercio, Lissaboni vanim kohvik, Castelo de Sao Jorge. Kindlus oli nendest kõige suurem ja uhkem ja mõnusam. Puude varjus kõrgel linnakohal sai nautida vaateid üle Tejo jõe, sillale ja paljule muule põnevale, mida sellel linnal pakkuda on. Õhtu lõpetas meie umbes 30 inimeseline grupp ühel väiksel linnaväljakul õlle/veini ja snäkkidega lõbusas seltskonnas. Jätkuvalt ei suuda kõikide nimesid meeles pidada aga aja jooksul läheb asi juba paremaks :)
Ahjaa minu aastane vee joomise norm saab siin kindlasti väga kiiresti täis.
Tänase päeva juurde tagasi tulles. Ainult kolm päeva võttis asjaajamine aega, kuid lõpuks saime enda transpordi kaadi kätte. Nad on ikka "kiired" siin mail :) Hommiku poolikul oli masendav portugali keele tund jälle. Särtsakas õpetajanna räägib ülikiiresti ja peaaegu ainult portugali keeles, et keegi millestki aru ei saaks : D. Inglise keeles räägib ta iga tund sellest, kuidas ema sundis teda üheksa aastasena portugali keelset luulet lugema. Tundub, et tal on sellest väiksemat sorti trauma.
Pärastlõuna oli meeldivam. Käisime kesklinnas ekskursioonil. Ainuke miinus oli see, et giidist (üks portugali keele õpetaja) ei saanud mitte midagi aru, kuna ta rääkis ainult portugali keeles. Huvitav mida nad küll mõtlesid, sellist otsust tehes. Kolme päevaga ei saa keelt selgeks, eriti kui sa ei õpi kogu aeg vaid tegeled ka kultuuri poolega :) Aga kohad, mida külastasime olid väga ilusad. Lissaboni katedraal (seal saavad linna kulul iga aasta 2- .. paari abielluda), Plaza del Comercio, Lissaboni vanim kohvik, Castelo de Sao Jorge. Kindlus oli nendest kõige suurem ja uhkem ja mõnusam. Puude varjus kõrgel linnakohal sai nautida vaateid üle Tejo jõe, sillale ja paljule muule põnevale, mida sellel linnal pakkuda on. Õhtu lõpetas meie umbes 30 inimeseline grupp ühel väiksel linnaväljakul õlle/veini ja snäkkidega lõbusas seltskonnas. Jätkuvalt ei suuda kõikide nimesid meeles pidada aga aja jooksul läheb asi juba paremaks :)
Ahjaa minu aastane vee joomise norm saab siin kindlasti väga kiiresti täis.
Tuesday, August 9, 2011
08.08.2011 Tutvume elu-oluga
Valmistume magama minema aga kuna tundub, et seda niipea ei juhtu, kuna sellel Itaalia tüdrukul on väga kõva häälega kõne pooleli ja ta on juba rääkinud ainult 1,5 h :) seega tundub, et läheb veel aega enne kui vaikus saabub. See annab mulle võimaluse teha ülevaadet tänasest päevast.
Bom dia! Meu nome e Kairit. Eu sou da Estonia. Como voce esta? Espero que todos estao bem.
Selline on tänase päeva keelekursuse tulemus. Põhjamaa inimesele on tegemist ikka väga keeruka keelega aga õpetaja on rahvuselt sakslane, kes väitis, et miski ei ole ületamatu. Ma usun teda! Kuigi pärast tundi tundus küll, et whaaaat? mitte midagi ei saa aru. Aga rõõmsal meelel homme edasi. Portugallaste jaoks pole keelelises mõttes Eestit väga olemas. Muude riikide rahvuste kohta eksisteerivad neil meessoost ja naissoost ja neutraalsed sõnavariandid, mida lauset koostades tuleb kasutada, kuid Eesti on lihtsalt Estonia igas vormis :) Iseenesest lahe (Y) peab vähem õppima!
Samuti jagunesime väikestesse gruppidesse, kus iga viie inimese peale on üks kohalik, kes aitab meid paberimajanduses ja muudes Lissaboni elu-olu puudutavates küsimustes. Minuga koos ühes grupis on rumeenlane, leedukas, soomlane ja türklane :) siuke huvitav seltskond aga kõige naljakam on meie "monitor" (ma ei tea, miks nad ennast nii nimetavad, aga tegemist on kohalikuga, kes meid peaks aitama). Tegemist on tüübiga, kes paberimajandust teha väga ei viitsi ja üldiselt näeb välja nagu igavene üliõpilane :) Kuigi ta väitis küll, et hakkab mingit kooli lõpetama. Tema põhi mure oli, et millal me juba saame baari uue õlle järgi minna! Siin on muideks õlle müük ülikooli kohvikus lubatud, minu kahjuks, et ma õlut ei joo :)
Täna saime tunda, kuidas siin mail asju aetakse ja kui kaua see kõik aega võtab. Pidime täitma ankeedi selleks, et saada transpordikaarti. Koos monitoriga täitsime seda kõigepealt tund aega siis valitses nende monitoride seas täielik segadus, kes kuhu läheb ja mida teeb. Ootasime veel ühe tunni. Selgitati välja, et fotot on vaja. Minul ja paljudel teistel passipilti kaasas ei olnud, seega suundusime ühte fotopoodi. Tegemist oli täielikult vana aegse fotopoega. Pildid seintel olid, kes teab mis aastast aga nägid välja nagu kunagise Siluetti kaanepildid. Fotosid tegev on oli ise samuti vähemalt 70 aastane. Ta sattus päris paanikasse kui nägi, et 20 inimest siseneb tema väikesesse poekesse. Nad ei ole siin harjunud tööd tegema. Selleks kõigeks kulus jällegi tund. Edasi suundusime kohta, kus võiks lõpuks selle kaardi ära teha, või vähemalt avalduse sisse anda. See tunnine või rohkem matk oli aga täiesti asjatu, kuna koolist oli antud üks vale paber kõigile kaasa ja nii ei saanud me enam midagi teha. Homme jälle! :)
Bom dia! Meu nome e Kairit. Eu sou da Estonia. Como voce esta? Espero que todos estao bem.
Selline on tänase päeva keelekursuse tulemus. Põhjamaa inimesele on tegemist ikka väga keeruka keelega aga õpetaja on rahvuselt sakslane, kes väitis, et miski ei ole ületamatu. Ma usun teda! Kuigi pärast tundi tundus küll, et whaaaat? mitte midagi ei saa aru. Aga rõõmsal meelel homme edasi. Portugallaste jaoks pole keelelises mõttes Eestit väga olemas. Muude riikide rahvuste kohta eksisteerivad neil meessoost ja naissoost ja neutraalsed sõnavariandid, mida lauset koostades tuleb kasutada, kuid Eesti on lihtsalt Estonia igas vormis :) Iseenesest lahe (Y) peab vähem õppima!
Samuti jagunesime väikestesse gruppidesse, kus iga viie inimese peale on üks kohalik, kes aitab meid paberimajanduses ja muudes Lissaboni elu-olu puudutavates küsimustes. Minuga koos ühes grupis on rumeenlane, leedukas, soomlane ja türklane :) siuke huvitav seltskond aga kõige naljakam on meie "monitor" (ma ei tea, miks nad ennast nii nimetavad, aga tegemist on kohalikuga, kes meid peaks aitama). Tegemist on tüübiga, kes paberimajandust teha väga ei viitsi ja üldiselt näeb välja nagu igavene üliõpilane :) Kuigi ta väitis küll, et hakkab mingit kooli lõpetama. Tema põhi mure oli, et millal me juba saame baari uue õlle järgi minna! Siin on muideks õlle müük ülikooli kohvikus lubatud, minu kahjuks, et ma õlut ei joo :)
Täna saime tunda, kuidas siin mail asju aetakse ja kui kaua see kõik aega võtab. Pidime täitma ankeedi selleks, et saada transpordikaarti. Koos monitoriga täitsime seda kõigepealt tund aega siis valitses nende monitoride seas täielik segadus, kes kuhu läheb ja mida teeb. Ootasime veel ühe tunni. Selgitati välja, et fotot on vaja. Minul ja paljudel teistel passipilti kaasas ei olnud, seega suundusime ühte fotopoodi. Tegemist oli täielikult vana aegse fotopoega. Pildid seintel olid, kes teab mis aastast aga nägid välja nagu kunagise Siluetti kaanepildid. Fotosid tegev on oli ise samuti vähemalt 70 aastane. Ta sattus päris paanikasse kui nägi, et 20 inimest siseneb tema väikesesse poekesse. Nad ei ole siin harjunud tööd tegema. Selleks kõigeks kulus jällegi tund. Edasi suundusime kohta, kus võiks lõpuks selle kaardi ära teha, või vähemalt avalduse sisse anda. See tunnine või rohkem matk oli aga täiesti asjatu, kuna koolist oli antud üks vale paber kõigile kaasa ja nii ei saanud me enam midagi teha. Homme jälle! :)
Sunday, August 7, 2011
07.08.2011- Rannamõnud
Pärast eilset lennupäeva ning linnapeal seiklemist oli päris mõnus pikalt magada. Aknast välja vaadates paistis sinine taevas, see tähendas ainult ühte- RANDA!
Ühikas, mis järgnevad kolm nädalat on minu elukohaks ei ole eriti ahvatlev koht, kus tahaks pikki päevi veeta, seega tundus õue minek igati mõnusa mõttena.
Läksime randa Estroil. Ookean oli külm ja päike kuum - kokku andsid mõnusa kombinatsiooni. Õhtuks tundub, et pean endale kindlasti 30 faktoriga kreemi ostma. 15 on ikka liiga vähe sellises kliimas. Homme olen juba targem! :) Varsti vast kaob punanaha kostüüm ka ära, vähemalt ma loodan.
Päike väsitab ikka korralikult. Ranna vahepeal tegime "väikese" söögipausi. Tellitud võileib oli nii suur, et tervet ära ei jõudnud süüa aga maitse oli hea. Imeliselt maitses aga värskest arbuusist ja maasikatest tehtud smuuti :)
Kuna täna on pühapäev, siis enamus poode on kinni. Seetõttu otsustasime ikka linnapoole jalutada, et õhtustamiseks mõni kohvik leida. Jalad olid küll juba väsinud aga kõht tahtis süüa :)
15 min jalutamist ja leidsime ühe tänava äärse koha, mis oli veel lahti. Pakkumises olid võileivad, teod või salat. Ma otsustasin viimase kasuks, 3 EURi eest sain rohelist salatit ja mõned tomativiilud. Tuleb ikka kiirelt keelt hakata õppima, et teaks mida tellid :) Kohvikutes siin eriti inglise keelt ei räägita, inglise keelsetest menüüdest rääkimata. Võibolla on see ka sellepärast, et elame tsentrist väljas.
Teod tunduvad olevat siin väga populaarne snäkk. Suured taldrikutäied on inimestel ees ja nad õngitsevad tigusid hambaorgiga nende kojast välja. Tundub väga barbaarne.
Rootsi tüdruk siiski arvas, et me peaksime tigusid kindlasti proovima ja tellis meile mõned. Nüüd saan ma siis öelda, et olen söönud tigusid. Maitsel ei olnud viga, võiks öelda, et need olid täitsa maitsvad isegi, kuid see hambaorgiga õngitsemine ei olnud meeldiv tegevus ning tigude tundlate ja peade nägemine samuti mitte. Silmad kinni ja tigu suhu, see sujus väga hästi :) Arvasin, et söön 10 tigu ära ja siis on kõik -proovitud! Olles jõudnud kuuenda juurde otsustas kõrval lauas sööv laps endast natuke toitu väljutada ja seal lõppes meie tigude proovimise isu. Maksime arve ja asusime ühika poole teele. Nägime nastiku moodi ussi, ma hüppasin ja kargasin, kui üks tüdruk sellele peaaegu peale astus. Õnneks keegi viga ei saanud ja nüüd võib õnnelikult minna vastu homsele päevale, kus hakkavad keelekursused.
Ahjaa hommiku poolikul saabus kolmas tüdruk meie tuppa. Ta on Itaaliast, inglise keelt räägib vähe aga saab portugali keelest aru. Kui ta rohkem inglise keelt hakkab rääkima, siis ehk saab ta mõnda asja tõlkida. Muidu on nagu itaallased ikka, suudab telefoniga väga pikalt ja väga kõvasti rääkida. Pean endale kõrvaklapid ostma, need jäid kahjuks maha.
Ühikas, mis järgnevad kolm nädalat on minu elukohaks ei ole eriti ahvatlev koht, kus tahaks pikki päevi veeta, seega tundus õue minek igati mõnusa mõttena.
Läksime randa Estroil. Ookean oli külm ja päike kuum - kokku andsid mõnusa kombinatsiooni. Õhtuks tundub, et pean endale kindlasti 30 faktoriga kreemi ostma. 15 on ikka liiga vähe sellises kliimas. Homme olen juba targem! :) Varsti vast kaob punanaha kostüüm ka ära, vähemalt ma loodan.
Päike väsitab ikka korralikult. Ranna vahepeal tegime "väikese" söögipausi. Tellitud võileib oli nii suur, et tervet ära ei jõudnud süüa aga maitse oli hea. Imeliselt maitses aga värskest arbuusist ja maasikatest tehtud smuuti :)
Kuna täna on pühapäev, siis enamus poode on kinni. Seetõttu otsustasime ikka linnapoole jalutada, et õhtustamiseks mõni kohvik leida. Jalad olid küll juba väsinud aga kõht tahtis süüa :)
15 min jalutamist ja leidsime ühe tänava äärse koha, mis oli veel lahti. Pakkumises olid võileivad, teod või salat. Ma otsustasin viimase kasuks, 3 EURi eest sain rohelist salatit ja mõned tomativiilud. Tuleb ikka kiirelt keelt hakata õppima, et teaks mida tellid :) Kohvikutes siin eriti inglise keelt ei räägita, inglise keelsetest menüüdest rääkimata. Võibolla on see ka sellepärast, et elame tsentrist väljas.
Teod tunduvad olevat siin väga populaarne snäkk. Suured taldrikutäied on inimestel ees ja nad õngitsevad tigusid hambaorgiga nende kojast välja. Tundub väga barbaarne.
Rootsi tüdruk siiski arvas, et me peaksime tigusid kindlasti proovima ja tellis meile mõned. Nüüd saan ma siis öelda, et olen söönud tigusid. Maitsel ei olnud viga, võiks öelda, et need olid täitsa maitsvad isegi, kuid see hambaorgiga õngitsemine ei olnud meeldiv tegevus ning tigude tundlate ja peade nägemine samuti mitte. Silmad kinni ja tigu suhu, see sujus väga hästi :) Arvasin, et söön 10 tigu ära ja siis on kõik -proovitud! Olles jõudnud kuuenda juurde otsustas kõrval lauas sööv laps endast natuke toitu väljutada ja seal lõppes meie tigude proovimise isu. Maksime arve ja asusime ühika poole teele. Nägime nastiku moodi ussi, ma hüppasin ja kargasin, kui üks tüdruk sellele peaaegu peale astus. Õnneks keegi viga ei saanud ja nüüd võib õnnelikult minna vastu homsele päevale, kus hakkavad keelekursused.
Ahjaa hommiku poolikul saabus kolmas tüdruk meie tuppa. Ta on Itaaliast, inglise keelt räägib vähe aga saab portugali keelest aru. Kui ta rohkem inglise keelt hakkab rääkima, siis ehk saab ta mõnda asja tõlkida. Muidu on nagu itaallased ikka, suudab telefoniga väga pikalt ja väga kõvasti rääkida. Pean endale kõrvaklapid ostma, need jäid kahjuks maha.
06.08.2011
Jõudiski kätte SEE päev, kus pidi oleme kohver pakitud ja tuli asuda lennujaama poole teele. Väike ärevus oli ikka hinges aga enamus sellest mattis enda alla põnevus, mis kõik ees ootab ja soov kiiremini kohale jõuda. 12:55 startis lend Tallinn- Kopenhaagen. Lennukis lugesin läbi viimase Sirbi, et ammutada endasse Eesti kultuurimaastikul toimuvat ja need 1,5 h möödusid nagu linnulennul.
Järgmine lend. Kopenhaagen-Lissabon. Kestus ligi 4 tundi. Tundub juba alguses veidi väsitavana aga põnevus kohale jõudmise ees on sellest siiski üle. Minu ette ja kõrvale istub vene perekond (tuleb selline "kodune tunne") nad on teel lõuna Portugali. Pereisa Pjotori ja vanaisa Vladimiriga ajame natuke juttu vene-inglise keeles. Mu vene keel on ikka jälle roostes aga jutud said räägitud.
Lennukis pakuti sooja toitu. Huvitaval kombel olen lennukis alati maitsvat toitu saanud (õnneks) ja tihti on see ikka palju parem kui Selverist ostetud valmistoit. Kõht täis, võitsin uuesti kätte töökaaslaste poolt kingitud Justin Petrone "Minu Eesti 2."
Lõpuks kohal! Lennukist välja astudes tabab mind kohe soe ja niiske õhk. Meenuvad Miami reisid. Algus tundub mõnus... Lissaboni lennujaam on väiksemat sorti ja pakkide kättesaamiseks ei pea palju vaeva nägema. Vastu on saadetud noormees Micuel (kirjapilt ilmselt pole päris selline). Kuna mu lend hilines, leppisime kokku, et ootame seal ära ka järgmise tüdruku, kes on tulemas tunni aja pärast. Mõeldud tehtud - jäime ootama. Millega aga poiss ei arvestanud oli võimalus, et teine lend ka hilineb ja lõpuks passisime lennujaamas 2,5 h. Kohalik aeg oli kõvasti üle 20:00i (eesti aeg 22:00), kui me lõpuks liikuma saime.
25 min autosõitu ja KOHAL! Minu esimese kolme nädala ööbimiskoht. Esimene mulje väljast on täiesti talutav. Palju noori on juba kohal, kõik tulevad ja ütlevad "tere" ning uurivad mis mu nimi on ja kust ma tulen. Mu nimega hakkab siin ilmselt veel nalja saama, sest seda hääldada paljud ei suuda :)
Jagan tuba ühe Taani ja ühe Itaalia tüdrukuga, viimane ei ole veel saabunud. Narivoodit õnneks ei ole, nagu alguses piltide pealt võis näha.
Jõudsin kohvrid tuppa tõsta kui Alicia (tüdruk Taanist) tuli küsima, et kas ma soovin tema ja meie kõrvaltoa naabritega linnapeale tulla. Ma ei lasknud ennast oodata, olin kohe plaaniga nõus!
Bussipilet on siin päris kallis- kokku kulus 5 EURi ühe suuna peale. Eestis ikka ei maksa see sõitmine mitte midagi.
Tüdrukud olid välja uurinud, et linnas toimub tantsuetendus. Tegemist oli üli ägeda showga läbi tule ja vee. See toimus suurel väljakul jõe ääres. Väljaku nimi kahjuks meelde ei jäänud. Õhtu oli soe, kuid tuuline. Pärast etendust istusime veel kohvikus ja lobisesime. Proovitud sai esimene Sangria Portugalis :) Maitses suurepäraselt.
Taksoga tagasi ühikasse ja kohe magama. Vaatame, mis homne päev toob, kui ma näen Lissaboni ka päevavalguses.
Järgmine lend. Kopenhaagen-Lissabon. Kestus ligi 4 tundi. Tundub juba alguses veidi väsitavana aga põnevus kohale jõudmise ees on sellest siiski üle. Minu ette ja kõrvale istub vene perekond (tuleb selline "kodune tunne") nad on teel lõuna Portugali. Pereisa Pjotori ja vanaisa Vladimiriga ajame natuke juttu vene-inglise keeles. Mu vene keel on ikka jälle roostes aga jutud said räägitud.
Lennukis pakuti sooja toitu. Huvitaval kombel olen lennukis alati maitsvat toitu saanud (õnneks) ja tihti on see ikka palju parem kui Selverist ostetud valmistoit. Kõht täis, võitsin uuesti kätte töökaaslaste poolt kingitud Justin Petrone "Minu Eesti 2."
Lõpuks kohal! Lennukist välja astudes tabab mind kohe soe ja niiske õhk. Meenuvad Miami reisid. Algus tundub mõnus... Lissaboni lennujaam on väiksemat sorti ja pakkide kättesaamiseks ei pea palju vaeva nägema. Vastu on saadetud noormees Micuel (kirjapilt ilmselt pole päris selline). Kuna mu lend hilines, leppisime kokku, et ootame seal ära ka järgmise tüdruku, kes on tulemas tunni aja pärast. Mõeldud tehtud - jäime ootama. Millega aga poiss ei arvestanud oli võimalus, et teine lend ka hilineb ja lõpuks passisime lennujaamas 2,5 h. Kohalik aeg oli kõvasti üle 20:00i (eesti aeg 22:00), kui me lõpuks liikuma saime.
25 min autosõitu ja KOHAL! Minu esimese kolme nädala ööbimiskoht. Esimene mulje väljast on täiesti talutav. Palju noori on juba kohal, kõik tulevad ja ütlevad "tere" ning uurivad mis mu nimi on ja kust ma tulen. Mu nimega hakkab siin ilmselt veel nalja saama, sest seda hääldada paljud ei suuda :)
Jagan tuba ühe Taani ja ühe Itaalia tüdrukuga, viimane ei ole veel saabunud. Narivoodit õnneks ei ole, nagu alguses piltide pealt võis näha.
Jõudsin kohvrid tuppa tõsta kui Alicia (tüdruk Taanist) tuli küsima, et kas ma soovin tema ja meie kõrvaltoa naabritega linnapeale tulla. Ma ei lasknud ennast oodata, olin kohe plaaniga nõus!
Bussipilet on siin päris kallis- kokku kulus 5 EURi ühe suuna peale. Eestis ikka ei maksa see sõitmine mitte midagi.
Tüdrukud olid välja uurinud, et linnas toimub tantsuetendus. Tegemist oli üli ägeda showga läbi tule ja vee. See toimus suurel väljakul jõe ääres. Väljaku nimi kahjuks meelde ei jäänud. Õhtu oli soe, kuid tuuline. Pärast etendust istusime veel kohvikus ja lobisesime. Proovitud sai esimene Sangria Portugalis :) Maitses suurepäraselt.
Taksoga tagasi ühikasse ja kohe magama. Vaatame, mis homne päev toob, kui ma näen Lissaboni ka päevavalguses.
Subscribe to:
Comments (Atom)